Lühidalt öeldes on need Durella viinamarjasordist valmistatud vahuveinid (vt.veine siit). Aga alustagem algusest…
Piirkond kus Durello veine valmistatakse – Lessini mäed (Itaalia k. – Monti Lessini) on suuresti vulkaanilise päritoluga. Veinipiirkond asub nii Verona kui ka Vicenza provintsis. Kasvatatakse palju erinevaid viinamarjasorte, nagu nt. Garganega, Pinot Grigio, Carmenere, Cabernet Franc, Merlot jpt. Kuid üks tähelepanuväärsemaid ja piirkonnale iseloomulikumaid on kohalik hele marjasort nimega Durella (pildil), mis tähendab tõlkes “tugev, kange või karm”. Tegemist on väga vana sordiga, mida kasvatati juba 13 saj. See on paksu kestaga, äärmiselt kõrge happesusega, lilleline ja tsitruselise karakteriga ning annab sellel pinnasel väga mineraalseid veine. Kõrge happesus ning isegi teatav tanniinsus teevad Durellast suurepärase vahuveiniviinamarja.
Olgugi, et maailma mastaabis on tegemist tibatillukese piirkonnaga (aastane kogutoodang ca.1 miljon pudelit), areneb mullivalmistamine seal märkimisväärse kiirusega. Just nooblite kvaliteetvahuveinide valmistamise ja nende kiire toodangumahu kasvu tõttu tasub piirkonnal silma peal hoida. Paljulubavaid tootjaid ja põnevaid mulle lisandub peadpööritava tempoga. Durellat kasvatatakse kokku veidi vähem kui 500 ha ja kasvatajaid on kokku 428, kellest aga ainult 32 kuulub Lessini Durello vahuveinitootjaid ühendavasse konsortsiumisse. DOC staatuse said Durello veinid juba 1987 a. Seega on apellatsioon juba enam kui 30 a. vana. Lisaks vahuveinidele valmistatakse samas piirkonnas veel rahulikke veine ning ka passitot (sarnaselt Recioto di Soave valmistamisega).
Pinnas koosneb suures osas tuffidest ja basaldist ning on rikas raua, magneesiumi jpt mikroelementide poolest. Poorne maapind säilitab hästi vett ja võimaldab viinapuudel luua väga sügavaleulatuvaid juuresüsteeme. See omakorda muudab puud põuaperioodidele vastupidavamaks ja veinid hästi särtsakaks ning mineraalseks.
Vahuveine toodetakse siin nii traditsioonilisel (äsjaa muudetud apellatsiooni nimi on Monti Lessini Durello DOC) kui ka Charmat meetodil (sel puhul on uue apellatsiooni nimi Lessinni Durello DOC). Esimesel juhul toimub teine kääritamine pudelis, Charmat meetodi puhul aga suurtes rõhutankides ehk autoklaavides. Viimasel moel valmib umbes 60% kogutootdangust ja traditsioonilisel 40%. Durella sorti peab apellatsiooni reeglite kohaselt veinis olema vähemalt 85%. 15% ulatuses võib kasutada Garganega, Chardonnay, Pinot Bianco ja Pinot Nero sorte. Valmistatakse nii tavalist kui ka Riservat, mis peab pärmisettega koos laagerduma vähemalt 36 kuud. Aastakäiguveinide puhul peavad need olema vähemalt 30 kuud “settel” laagerdunud. Magususastmed on pas dosè kuni demi sec.
Grappolo veinipoel on hea meel pakkuda teile ühe vanima Durello vahuveinide tootja Fongaro jooke. Matteo Fongaro (pildil) on omanimelise veinimaja veinimeister, tehes veini juba kolmandat põlvkonda ja ainult traditsioonilisel meetodil. Tutvuge Fonagro veinidega siin.
Allikad: Fongaro Societa Agricola s.s, DoctorWine.it, CONSORZIO TUTELA VINO LESSINI DURELLO, ItalianWineCentral.com.